Igapäevane tervisesport hoiab arsti eemal

Igapäevane liigutamine aitab tõsta elukvaliteeti. Muutuvad paremaks immuunsüsteem ja psühhiline olek. Nakatume harvem haigustesse. Vastupidavustreening ennetab haigusi ja muudab haigustest paranemise kiiremaks, hiljuti on sellest välja kujunenud justkui uus taastusravi liik. Regulaarne liikumine aitab tõsta meeleolu, sellega langeb ka stress ja tunneme vähem depressiooni. Füüsiline tegevust tõstab kogu keha toonust. Regulaarne liikumine mõjub kogu organismile positiivselt aga mõju on tulemuslik vaid juhul kui me treenime optimaalsete koormustega. Pole vaja teha ületrenni ning väsitada organismi. Vastupidavustreening aitab tugevdada psüühikat ja tervist.

Mida tähendab vastupidavus? Võimet sooritada võimalikult pikka aega treeningut suure hulga lihastega. Hea vastupidavus mõjutab töövõimet, tervist ja pikendab ka meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat.

Kuidas mõjub vastupidavustreening ?

– suurendab töövõimet- Südame haiguste ennetamine- immuunsüsteemi tugevdamine

– tagab korraliku taastumise

– aitab psüühiliselt paremini vastu pidada

– tõstab stressitaluvust

– Muudab enesekindlamaks

– alandab masendust

– aitab unehäirete vastu

– parandab aju vereringlust

– parandab keskendumisvõimet

– parandab mäluomadusi

– muutud sotsiaalselt aktiivsemaks
-uuri veel parimatelt.

Halb verevarustus on esimesteks sümptomiteks halvale sooritusvõimele ja koormustaluvusele, siinkohal aitab jällegi vastupidavustreening. Kindlasti on mitmeid variante, et muuta oma treening huvitavaks. Mida enam lihaseid töösse on rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda paremini meie tervis tugevneb.

Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit.

Mõned spordialad mis arendavad hästi vastupidavust:

– jooksmine

– Jalutamine- kepikõnd

– uisutamine

– suusatamine

ujumine

– rulluisutamine

Spordiga alustav inimene peab alustama aeglaselt

Tähtis on algselt harjuda regulaarse füüsilise koormusega-

– treeningmaht – alustada 3 korda nädalas korraga 20 min, edaspidi juba 3 – 4 korda nädalas 60 min.

– energiatarbimist kasvatada päevas 1500 pealt 2000-ni.- harjutamisel eelistada aeroobset treeningut

Alustada tuleks aeglaselt, 20 – 30 min treeningule peab kindlasti järgnema päev puhkamiseks ja taastumiseks. Soovitav alustada jalgrattasõidu, tervisekõnni, jooksmise, kepikõnni, ujumisega. Pärast 3-5 nädalat on tunda vahet, et enesetunne on paranenud, uni muutub sügavaks ja hommikune südamelöögi sagedus on veidi langenud. Selleks hetkest võime ilusti koormust suurendada 40-55 minutini, 8 nädala möödudes suudame juba 2,5-3,5 tundi nädalast kehaliselt aktiivne olla. Päevas kulutame 2000kcal, keha on harjunud olema rasvapõletustsoonis ja tervis on tugev.

Koormus kutsub sageli esile väsimuse, mis treenitud inimesel möödub kiirelt. Kui eesmärk on vastupidavust arendada siis hea oleks proovida erinevaid alasi, lisaks katseta jõusaalis erinevaid masinad, suurendada painduvust ja tasakaalu. Lisaks võib harrastada ka teisi spordialasid, näiteks mängida palli.